Palk peab pidama
kauem kui meie

Otse öeldes: enne krundi nägemist antud number on suvaline. Hinda liigutavad kõige rohkem palgi mõõt ja tüüp, tapi valik, vundament, ruutmeetrid ja see, kas soovite palkkeha või võtmed kätte.

Meie pakkumine on alati lahti kirjutatud töö kaupa, mitte üks lahter ühe summaga. Nii näete, mille eest maksate, ja saate midagi välja jätta, kui eelarve pingul on.

Etappide kaupa, mitte kogu summa ette. Alguses ettemaks materjali varumiseks, siis vahemaksed valminud etappide järgi — vundament, palkkeha, katus — ja viimane osa alles üleandmisel.

Graafik on lepingus kirjas juba enne töö algust, nii et kumbki pool ei pea hiljem arvama. Ettemaksu suurus on tavaliselt umbes viiendik ja sõltub sellest, kui palju materjali korraga sisse ostame.

Palkkeha ise valmib kiiresti. Pikk osa on see, mis tuleb enne ja pärast: projekt, load, materjali varumine ja vajumisaeg.

Realistlik ajakava saunale on mõni kuu, elumajale alates poolest aastast kuni võtmete üleandmiseni. Ütleme täpse aja alles pärast krundi ülevaatamist, sest vundament ja juurdepääs muudavad seda kõige rohkem.

Sõltub suurusest. Elamut teenindav hoone ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kõrgusega kuni 5 m on vaba ehitustegevus — ehitusteatist ega luba ei ole vaja, aga vastutus ohutuse ja tuleohutuskuja eest jääb omanikule.

20 kuni 60 m² ja kuni 5 m kõrge hoone vajab ehitusteatist koos ehitusprojektiga. Üle 60 m² või üle 5 m kõrge vajab ehitusluba. Ehitusteatis on riigilõivuvaba, elamu ehitusloa taotlus maksab 150 eurot.

Üks konks saunade puhul: isegi alla 20 m² saunamaja vajab ehitusteatist, kui ehitusega kaevatakse maasse vee- ja kanalisatsioonitorud. Aitame paberid ära ajada.

Palkkeha joonised, tapiplaanid ja palgiskeemid tulevad meilt. Arhitektuurne projekt ja load käivad läbi projekteerija, kellega teeme koostööd — soovi korral leiame ta teie eest.

Kui teil on projekt juba olemas, vaatame selle üle enne pakkumise tegemist. Palkmajale tehtud projekt ja tavamaja projekt ei ole sama asi, eriti vajumisvarude ja korstna koha pealt.

Saab, ja hästi, aga soojus ei tule ainult seinast. Massiivpalgi tugevus on soojusmahutavus: sein salvestab soojust ja annab seda tagasi, mistõttu palkmaja tundub soojem kui numbrid lubaksid.

Ausalt öeldes ei võida palksein üksinda paksu villaga seina soojusnäitajates. Aastaringse maja soojus otsustatakse laes, põrandas, akendes ja tappide tiheduses. Kui need on korralikult tehtud, on palkmaja täiesti tavaline aastaringne kodu.

Vähem kui inimesed arvavad. Jäme massiivpalk söestub pinnalt ja säilitab kandevõime kaua — õhuke puitsõrestik annab järele palju varem. Just sellepärast leiab vanu palkhooneid pärast põlengut tihti püsti.

Päris risk ei ole sein, vaid korsten, ahi ja elektritööd. Need tuleb teha nõuetekohaselt ja krundil tuleb järgida tuleohutuskujasid — kaugust naaberhoonest ja krundipiirist.

Sageli tasub taastada. Palkhoone eripära on see, et üksik mädanenud palk või alumine palgirida vahetatakse välja nii, et ülejäänud hoone jääb püsti. Vana palk on tavaliselt tihedama süüga ja parem materjal kui see, mis täna asemele saada.

Otsuse teeb ära alumiste palgiridade ja tappide seisukord, mitte üldmulje. Selle vaatame kohapeal üle ja ütleme välja, kui taastamine läheb kallimaks kui uus hoone.

Freesitud palk tuleb tehasest ühesuguse mõõduga, ladumine on kiirem ja täpsem ning tulemus ühtlasem. Käsitsi tahutud palk järgib puu enda kuju, iga palk on omanäoline ja sein on massiivsem.

Kumbki ei ole automaatselt parem. Freesitud sobib, kui soovite ühtlast ja sirget joont. Käsitsi tahutud sobib, kui soovite, et hoone näeks välja nagu vana talu, mitte nagu kataloogist tellitud.

Massiivpalgist hoone vajub esimestel aastatel mitu sentimeetrit meetri seinakõrguse kohta, kõige rohkem esimesel aastal. See on normaalne ja sellega arvestatakse juba projektis.

Praktikas tähendab see vajumisvarusid akende ja uste kohal, reguleeritavaid poste ja seda, et vaheseinad ja korstnaümbrused peavad saama liikuda. Kui neid asju ei tehta, tulevad praod ja kinnikiilunud uksed. Enamik palkmaja hilisemaid probleeme algab just siit.

Välispind vajab töötlust umbes iga viie kuni seitsme aasta tagant, päikesepoolne külg sagedamini kui varjus olev.

Igal aastal tasub üle vaadata katuse ja vihmavee äravool, sest palkhoone vaenlane number üks ei ole vihm, vaid vesi, mis jääb kuhugi seisma. Anname üleandmisel hooldusjuhised kirjalikult kaasa.

Talvel on puus vähem mahla ja niiskust. Selline palk kuivab ühtlasemalt, töötab hiljem vähem ja on vähem aldis sinetusele.

See ei ole müügijutt, vaid põhjus, miks palkmaja tellimine algab tihti aasta enne ehitust — hea materjal tuleb õigel ajal metsast tuua.

Palkkeha ladumine käib talvel hästi, mõnes mõttes isegi paremini, sest külm materjal töötab vähem ja plats on kandev.

Piirid seab pigem vundament ja viimistlus. Betoonitööd ja välised värvimistööd vajavad plusskraade, seega need planeeritakse soojemasse aega.

Skandinaavias ja Baltikumis: Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Lätis ja Leedus. Kaugemad objektid on võimalikud, aga siis planeerime töö kokku ühte pikemasse tsüklisse, et sõidule ei kuluks rohkem kui ehitusele.

Kui te ei ole kindel, kas teie objekt jääb meie piirkonda, helistage ja küsige.